Saaremaa Piimatööstus on Eesti suurim mahetootja . Läänemere suurimate saarte mahepiimast toodetakse nii piima kui ka juustu.
Mo Saaremaa Mahepiima ja mahejuustu valmistamiseks kasutame meie oma ühistu mahetootjate piima. Hiiumaa tublist mahetootjast Männaka talust saad lähemalt lugeda siit.
Mille poolest erineb mahe loomapidamine tavapärasest loomapidamisest?
Kuna juba vanarahvas teadis, et “lehm lüpsab suust” ning selleks, et lehm annaks piima, tuleb teda hoole ja armastusega kohelda, siis ei tarvitse mahe- ja tavaloomapidamine Saare-ja Hiiumaal teineteisest suurt erineda.
Mahetootmise puhul ei tohi kasutada mürgiseid taimekaitsevahendeid ning mineraalväetiste asemel käib väetamine sõnniku ja haljasväetisega. Samuti ei tohi loomadele anda tavasöötasid, kuna neis võib leiduda taimekaitsevahendite jääke.
Eestis on kontroll mahetootmise osas väga tihe. paar-kolm korda aastas võetakse proove nii loomakasvatuses kui ka piimatootmises.
Kõik protsessid alates loomade pidamisest kuni lõpptooteni väga range kontrolli all ning tootele Mahemärgise paigutamiseks tuleb taotleda vastav sertifikaat.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et maheloomapidamine arvestab kõiges looma vajadusega ning seab need esikohale. Lehmad saavad soovi korral käia aastaringselt väljas ning nende sööt on eriliselt kontrollitud.
Antud valdkonda reguleerivas seaduses on muu hulgas kirjas, et mahe loomakasvatushoonete ja -rajatiste projektlahendus ja kasutatav tehnoloogia peavad tagama, et sööt ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ning et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasisisaldus püsib tasemel, mis ei kahjusta loomade tervist. Hoonet, kus lehmad elavad, peab saama loomulikul viisil õhutada ning sinna peab pääsema piisavalt loomulikku valgust.
Laudas peab olema vastavalt looma liigile ja eale piisava suurusega, mugav, pehme ja kuiv puhkease. Loomade arv loomakasvatushoones peab tagama loomale vastavalt tema liigile ja eale mugavuse ja üldise heaolu ning piisava ruumi vabalt seismiseks, kergesti lamama heitmiseks, enda ümber pööramiseks, puhastamiseks ja liigile vastavate liigutuste tegemiseks.
Lehmadel peab olema aastaringselt võimalus pääseda jalutusalale.
Maheloomade söödas on keelatud kasutada antibiootikume, koktsidiostaatikume, raviaineid, kasvustimulaatoreid ja teisi toodangu või kasvu stimuleerimiseks mõeldud aineid ning geneetiliselt muundatud organisme, nendest koosnevaid või neid sisaldavaid tooteid, samuti geneetiliselt muundatud organismide derivaate.
Paljudes saarte mahefarmides kasvatatakse eesti punast ja eesti maatõugu veiseid. Eesti maatõugu veis on Eesti vanim kohalikku päritolu aborigeensest karjast aretatud siinsete tingimustega kohanenud piimaveise tõug, kelle piim on „tummisem ja magusam“, kõrge rasva- ja valgu- ja laktoosisisaldusega. Tänu heale söödaväärindusele vajab maakari 20-24% väiksemat sõnnikuhoidlat, mistõttu nende ökoloogiline jalajälg on väiksem. Eesti maakari on osa meie maa ja rahva kultuuripärandist.
Mahepiima tarbides toetad looduslähedast ja liigiomast põllumajandust ning aitad kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele
Täpsemaid nõudeid maheloomapidamisele saad lugeda sellelt viitelt.
1 kommentaar