Võitegemine käib meil nii, et piim kooritakse, lõss läheb juustu valmistamiseks. Pastöriseeritud koor tuleb võiruumi kooretanki. Rasvasus on kuidas kunagi, aga enamasti neljakümne protsendi kanti. Tankis seisab koor 6 kraadi juures ühe öö või ööpäeva. Hapuks ta seistes ei lähe, on ikka rõõsk, aga päris värske koor ei anna hästi kokku lüüa ja võid ei saa.
Korraga teeme võid nii palju, kui on värsket koort. Kui valmistame lahjemaid juustusid, siis kooritakse rohkem lõssi ja meie saame koort rohkem. Moodne võiliin on üleni kinnine süsteem, milles võiteoküpseks seisnud koor liigub võimasina kiirete pööretega trumlisse, mis eraldab võiterad ja peti. Edasi jõuavad võiterad tigudele, nii nimetatakse tekstoraatoreid, kus petti veelgi välja pressitakse ja liini lõpus väljub torust juba ühtlane võimass.
Tigude vahel on omaette väike sektor ja ava, kustkaudu doseeritakse või sisse vajalikud lisandid- soolakristallid, küüslauk või kaneelisuhkur. Valmis võimass pumbatakse pakkeautomaati.
Või maitset võimeister paremaks teha ei saa, see tuleb puhtalt toorainest. Saaremaa või saab oma maitse väga healt piimalt, mis tuleb Saaremaalt ja Hiiumaalt.
