Tõnu Post räägib:
Lehm on nagu tippsportlane, kes teeb suuri tulemusi ja püstitab rekordeid, aga tema heaolu eest tuleb hoolitseda sama hästi ja mitmekülgselt nagu olümpiasangari eest. Kõigepealt toit. See, mida tänapäeva piimafarmis loomale ette antakse, pole ammu enam lihtsalt sööt, et paned ette, mida on ja küll ta ära sööb, kus tal pääsu. Suhtumine on ajaga kardinaalselt muutunud ja tänapäevane loomasööt kujutab endast looduse, teaduse ja tehnoloogia kõrgpilotaazi.
Lisaks hoolealuste tublile kõhutäiele tuleb vaadata, et lehmal oleks laudas hea olla. Uutele töötajatele tavatsen sõnad peale lugeda, et lehma tuleb suhtuda kui sõbrannasse. Halb kohtlemine viib looma stressi ja muudab haigustele vastuvõtlikuks. Me teame, et loomad ei räägi, ent nad ikkagi suhtlevad omavahel ja kui talitaja on halb, siis loomad saavad aru.
Lehma heaolu mõõdetakse selle järgi, kui palju aega veedab ta lamamisasendis. Lehm magab ööpäevas kuni neli tundi, kogu ülejäänud aja ta sööb, mäletseb ja toodab piima. Kui ma hommikuti lauda juurest läbi sõidan, siis näen, kuidas mu tippgrupi lehmad pärast äsjast lüpsi ja hommikust väikest sööki mõnusalt oma asemetel lesivad, mõni üksik kohmitseb veel söödalava juures, lahtistest ustest paistab laut otsekui tühi. Selle järgi võib päris kindel olla, et lehmadel on väga mõnus ja hea olla.
Lehmadel on väga tugev karjahierarhia. Sarved nuditakse neil maha juba vasikaeas, et nad üksteisele liiga ei teeks.
Lehmakarjal pole ühtainukest liidrit, kellele kõik kuuletuvad ja keda kardavad. Nende hierarhias võib üks lehm test karta, samas mõnest kolmandast ise üle olla. Aga nagu inimestegi kollektiivis, on mõned tugevad ja teistele tehakse liiga. Seepärast peab laudas olema piisavalt ruumi, et kõik saaksid söönuks ja neil oleks oma koht, kus olla.
Rauniku talu Rauniku talu 
Aeg, mil lehmi ketis hoiti, on ammu möödas. Mahelehmad peavad saama vabalt liikuda nii siseruumides kui ka väljas. Sarved on maha lihvitud nende endi ohutuse tagamiseks.
