Kuidas juust sündis
Juustu sünniloo kohta vastused puuduvad ja keegi ei oska täpselt öelda, millal juust tekkis. Küll aga räägitakse, et kunagi asunud üks Araabia kaupmees läbi kõrbe pikemale teekonnale. Ta võttis lambamaost lähkris kaasa piima, et ennast kosutada ja janu kustutada. Kui ta tükk aega hiljem lähkrist oma esimese sõõmu tahtis võtta, ei tulnud sealt välja muud peale väikese vedelikunire – piim oli muutunud tahkeks ja valkjaks massiks. Piima mikroobid, lambamao bioaktiivsed ained, päikesekiirguse soojendav mõju, pidev edasi-tagasi loksumine ja nahkkotti mõjutav surve olid muutnud piima kalgendiks. Arvatakse, et niimoodi, pooljuhuslikult avastatigi juustuvalmistamise saladus.
Millisest riigist on juust pärit
Juustuvalmistuskunst kujuneski välja esmalt Aasias ja Araabias, kust see hiljem levis Euroopasse. Esimesed juustud valmistati tõenäoliselt juba 6000–7000 aastat tagasi. Lisaks Aasiale ja Araabiale oli ka vanas Roomas juustu valmistamine ja söömine au sees. Jõukate ülikute majapidamistes olid isegi spetsiaalsed juustuköögid. Roomas oli juust rikaste inimeste toit, sest sel ajal oli isegi vein juustust odavam.
Roomlased andsid ka suure panuse juustuvalmistamisse kahe olulise leiutisega: nad võtsid kasutusele juustude pikaajalise laagerdamise ja hakkasid juustusid säilitamise pikendamiseks suitsutama. Ei tea, kas just seetõttu, aga ladinakeelsest sõnast caseus, mis tõlkes tähendab juustu ja omab tähenduslikku seost piima varuvalgu kaseiiniga, on tuletatud juustu inglise- (cheese), saksa- (käse), itaalia- (cacio), hispaania- (queso) ja hollandikeelsed (kaas) nimed.
Kui kaua on eestlased juustu nautinud
Eestimaal on juustu söödud sajandeid, nimelt kirjalikud teated juustust kui toiduainest pärinevad juba XIV sajandist. Kuid nagu Roomaski, kuulus see hinnaline toidukraam algselt siiski vaid desserdina jõukate linnakodanike ja mõisahärrade toidulauale. Keskajal suhtusid kohalikud juustusöömisesse kahtlusega, sest juustu peeti riknenud toiduks, kuna sel lasti kaua seista ja see lõhnas imelikult. Massilisem juustutegu algas Eestimaal alles XIX sajandil mõisate meiereides ja hoogustus veelgi piimaühistute ajal.
Tänapäeval tuntakse maailmas ligikaudu 4000 erinevat juustusorti. Palju on ka selliseid juustuliike, mille kuulsus ja tuntus on ülemaailmne, näiteks mõned Šveitsi, Itaalia ja Prantsuse juustusordid.
Vaata Saaremaa Piimatööstuse juustuvalikut siit
