Hiiumaa moodsaimast farmist tuleb Saaremaa Piimatööstuse mahepiim

Tekst ja fotod: Kristi Hürri

Nii palju pole Hiiumaale kunagi reisitud kui möödunud suvel. Üha enam inimesi leiab siia tee, et nautida rahu, vaikust ja erilist tunnet, mida see maagiline saar pakub. Hiiumaa võlu on puhas ja puutumatu loodus, mida jagub UNESCO biosfääri programmi alasse kuuluval piirkonnal rohkelt. See kõik on loonud suurepärase eelise mahepõllumajanduseks – just siit kogub Saaremaa Piimatööstus mahepiima. Saarte piim on üldse väga eriline. Näiteks pole siin mutte, kelle mullahunnikutest jõuab heina niitmise ajal tahes-tahtmata mulda ja baktereid silorullidesse. Seetõttu on saartel tehtud loomasööt puhtam ja piim parema maitsega. Päevasaarele (Dagö) jagub ka palju päikest, mis väidetavalt muudab piima D-vitamiini-rikkamaks. Valdavalt karjatatakse siin loomi liigirikastel puisniitudel, mis annab samuti söödale lisaväärtust.

Hiiumaa üks suurem mahepiimatootja on 70. eluaastale lähenev Mati Vallikivi koos poja Martiniga. Nad on Saaremaa Piimatööstusele piima tarninud juba aastakümneid. Kaks aastat tagasi tegi pereettevõte julge investeeringu ja rajas Hiiumaa lõunaossa ülimoodsa mahelauda koos kõikide mugavustega selle asukatele. Männaka OÜ eesotsas on praegu juba kolm põlvkonda mehi – Mati, poeg Martin ja pojapoeg Mikk. Ega 5-aastane Heleen ja 10-kuune Jaspergi tegemistest kõrvale jää.

Hiiumaa piimatootjad – välja surev liik?

Mati Vallikivi, kes on peaaegu 70 aastat Eesti suuruselt teisel saarel elanud, räägib, et kunagi oli Hiiumaal väga palju piimatootjaid ja isegi kohalik piimatööstus. „1993. aastal oli meid saarel kokku 92, nüüd on jäänud järele vaid kuus ja ega nendegi saatus pole praeguses olukorras enam kindel. Piima madal hind ja toetuste ärajäämine võib nii mõnelegi farmile halvasti lõppeda,” on Mati mõtlik. Maailmaturg on piima hinda all hoidnud juba aastaid ja see muudab tootjate elu kohati väga keeruliseks, sest kulubaas tõuseb pidevalt, kuid tulubaas on pigem langustendentsis. Kindla töö annab ühistusse kuulumine. Saaremaa Piimaühistule kuuluv ja kõrvalsaarel asuv Saaremaa Piimatööstus kogub ning väärindab ühistuliikmete piima. „Õhtul kell 22.30 tuleb piimaauto, tõmbab anumad tühjaks ning läheb seejärel ringile Kaigutsisse, Paladele ja Suuremõisa ning sõidab hommikuse praamiga Saaremaale.” Piim ongi Vallikivide pere kõige suurem tuluallikas. Peale piimakarja kasvatatakse ka mahedat kaera, rapsi, nisu ja otra. Väga väikese osa moodustab lihatootmine.

Loomadega koos sünnist saati

Mati ja tema pere on loomapidamisega kokku puutunud lapsest saati. „Mäletan, et olin 8-aastane ja vend kuuene, kui valvasime ligi 200-pealist vasikakarja. Ma ei tea, kuidas me neid hoidsime, kuid saime hakkama,” meenutab ta.

Nooruspõlves oli Mati kolhoosis autojuht ja kui tööraamat kätte anti, siis ega kuhugi mujale ei osanudki minna kui ise loomadega tegelema hakata. „1995. aastal tulin siia kõrvale vanasse lauta 12 lehmaga, millest on nüüdseks kasvanud juba 200-pealine piimakari. Kõik on ilusad musta-valgekirjud lehmad,” räägib Mati. Ka poeg Martin on isaga tööl kaasas käinud titest peale. „Ta oli 2,5-aastane, kui hakkas koos minuga traktoriga sõitmas käima. Endal oli lutipudel käes, aga nõudis ikka kaasa,” meenutab Mati. Lapselaps Mikk hakkas juba 5-aastasena kombaini peal kaasas käima ja õppis 8-aastaselt traktoriga sõitmise selgeks. „Lapsi tuleb maast madalast talutöödega siduda, sest kui ta alles täisealisena traktori selga istub, siis on juba hilja ja huvi kadunud,” teab Mati talupidajaks saamise saladust. Mikk on lapsest saati talu näinud ja loodetavasti võtab ühel päeval isa Martinilt talupidamise üle. Martin muidugi oma pojale ettevõtmist peale ei suru. „See on pigem tema enda valik,” arvab ta. „Paar-kolm aastat võiks ka maailmas ringi rännata ja näiteks Austraalias olla,” mõtleb Martin.

Moodsaimast moodsaim laut

Ka Saaremaa Piimatööstus toob Matit esile kui südikat, tublit ja ettevõtlikku meest. Temas on hiidlasele omast kõnepruuki, pujäänsust, pealehakkamist ja muidugi huumorisoont, ilma milleta olekski raske taolist tööd teha. Seda enam on tunnustust väärt tema paari aasta tagune suurinvesteering Hiiumaa moodsaima (võib-olla ka Eesti) piimafarmi rajamiseks. Tänapäevases ja täisautomaatses laudas on loodud loomadele head elu- ja olmetingimused – nad magavad, kui tahavad, söövad, kui tahavad, sügavad, kui tahavad, ning käivad lüpsil siis, kui ise tahavad. „Nad on mul mahelehmad, mistõttu ei ole nad ketis ja saavad vabalt ka õues liikuda,” räägib Mati. Spetsiaalne kiip kõrva küljes suunab nad õigel ajal lüpsile ja teab väga täpselt eemale suunata, kui loomal pole selleks õige aeg.

Inimtööjõudugi pole moodsas laudas nii palju vaja kui varem. „Kindlasti on uues laudas töötades füüsiline koormus väiksem, sest loomasööda annab ette robot ja loomade aluse puhastamine on täisautomaatne,” toob Mati välja võrdluse varasema töökoormusega. Ka küte on nii-öelda prii, kuna farmi töötajate ruume ja vett soojendab “piimaküte” ning selle jahutamisest saadav energia. „Milline efektiivsus!” ütleb Mati uhkusega.

Praegu on laudas 200 looma, kuigi mahutavuse poolest võiks seal vabalt olla 258. „Praegusel ajal on osa lehmi koos pulliga karjamaal. Sealt on oktoobri algul järelkasvu oodata. Laudal on väga suur laen peal, mistõttu püüan hoonet hoida töös nii suure võimsusega kui võimalik.”

Mahepiim on ainuõige valik

Kuigi mahepiima on kallim toota kui tavapiima, siis Mati ei näe muud võimalust. „Ma pole mitte kunagi tahtnud mürki või väetist viljale ja söödale panna, ega hakka seda ka tulevikus tegema,” kinnitab Mati. See kõik teeb mahepiima tootmise kordi kallimaks. Võrdluseks – kui tonn tavasööta maksab umbes 200 eurot, siis mahesööda tonni hind on 400 euro kandis. Mati kasutab küll väetist – enda maheloomade läga. Kokku on tema ettevõttel ligi 1000 hektarit maad, millel kasvatab nii kaera, rapsi, nisu, otra kui ka heina – kõike ikka mahedalt. Muist läheb loomasöödaks, osa müüb edasi, kuid peamine sissetulekuallikas on siiski mahepiim, mida farm toodab umbes kolm tonni ööpäevas.

Laudas Mati piima ei müü. Sellega olevat liiga palju tegemist ja lisatööd. „Kui keegi soovib, siis ütlen, et poest saab Mo Saaremaa Öko mahepiima osta, see ongi minu piim,” muheleb ta. Nõudmised Mati farmi piimale on väga kõrged ja proove võetakse iga päev, mistõttu ei saa süsteemi kuidagi petta – kõik on mahe.

Kuigi uue laudaga on füüsilist tööd jäänud vähemaks, siis lihtsamaks pole põllumehe elu muutunud. „Tunnen end kohati kui Ameerika põliselanik – teen tööd ja näen vaeva, aga rahaliselt on raske,” ütleb Mati . Moodne laut lihtsustab küll tööd, kuid sellega kaasnenud laenukoormus teeb toimetuleku raskeks. Viimatine otsus, et üleminekutoetusi ei maksta, teeb meele mõruks ja paneb Eesti põllumehed võrreldes teiste Euroopa Liidu kolleegidega ebavõrdsesse seisu. Ainus viis, kuidas kohalikud saavad oma toetust üles näidata, on toetada Hiiumaa kohalikke piimatootjaid ja soetada nende toodangut Mo Saaremaa kaubamärgi alt.