Ain Lember, Saarte Hääl
Saaremaa piimatööstus investeeris möödunud aastal 2,1 miljonit eurot, mille tulemusel suudab tööstus toota rohkem ja kvaliteetsemalt ning maksta seeläbi piimafarmidele paremat piimahinda.
Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Valdis Noppel ütles, et uute seadmete paigaldamise ajal seisis tööstus pikka aega, 25 augustist 8. novembrini. „Peab olema parasjagu hull, et sellist asja üldse ette võtta,” rääkis Noppel, kelle sõnul müüdi seisaku ajal enamus piimast väljapoole Eestist. Kohapeal jätkus vaid või, kohupiima ja linnapiima toomine, mille mahud jäävad aga juustutoomisele kõvasti alla.
Suurima summa kulutas piimatööstus PRIA toetuse abil kolmanda juustukatla ostmiseks. Investeeringu suurus on 1,264 miljonit eurot, millest toetus moodustab 367 tuhat eurot. Lisaks uuele juustukatlale soetati selle investeeringuga juustu eelpressitorn koos puhvermahutitega ja vormipesuseade. Ilma toetuseta ostis tööstus 233 tuhane euro eest uued toorpiimamahutid, mis võtavad vastu 60 protsenti rohkem toorpiima. Senised mahutid pärinesid juba eelmisest sajandist ning olid tehniliselt vananenud.
Viimati uuendati Saaremaa piimatööstuses juustutootmise seadmeid 2008 aastal. Kolmanda juustikatala lisandumisega juustuliini tootlikkus oluliselt suureneb. Nüüd suudab tööstus ühe päevaga töödelda 180 tonni toorpiima senise 140 tonni asemel. Juustu mattpressimise asemel kasutatakse uuendusena kolonnpressimist, eelpressivannid asendati aga torniga. Torniga tootmine on Noppeli sõnul hügieenilisem, sest seadmeid on lihtsam pesta. Et tornis on vadak pidevas liikumises, paraneb ka vadaku kvaliteet.
Uuest tehnoloogiast võidab eelkõige Saaremaa piimatööstuse ainuke tilsiteri tüüpi juust Saare Leet, mis sai stabiilse ja parema kvaliteedi. Varem valmistati Saare Leeti eelpressiga, kus tera riisuti käsitsi ja kvaliteet oli kõikuv. Nüüd eemaldatakse vadak vadakueraldaja abil veel enne kui tera töösse jõuab. See tagab Saare Leedile stabiilselt õhulise ja pitsilise struktuuri. Juustupätsid tulevad ühtlasema kõrgusega, mis võimaldab Saaremaa piimatööstusel müüa eksportturgude jaoks vajalikku standard europlokki, selgitas Noppel. Tänu kvaliteedi paranemisele paranevad ka juustu mikrobioloogilised ja keemilised näitajad, sest uus tehnoloogia aitab niiskusetaseme fikseerida ja ühtlustada.
Uue juustusordina valmistab Saaremaa piimatööstus White Cheddar’i nimelist juustu, mille värv on tavalisel oranžika tooniga tavalisest cheddar tüüpi juustust heledam. „See on meie püüdlus toota cheddarile lähedast juustu,” rääkis Nopple.
487 tuhat eurot, millest KIK toetus moodustab 176 tuhat eurot, kulus piimatööstusel piima ja vadaku tootmisenergia integreeritud taaskasutussüsteemi paigaldamiseks. Selle tulemusel saab tööstus taas- ja ristkasutada majas tekkivat energiat. „Kui varem tootsime toodete soojendamiseks või jahutamiseks spetsiaalselt energiat, siis nüüd saame külmade toodete energiat kasutada soojade toodete jahutamiseks ning soojade toodete energiat külmade toodete soojendamiseks,” rääkis Noppel. Seega kulub ettevõttel nüüd toodangu jahutamiseks vähem elektrit ja soojendamiseks vähem auru.
Viimastele aastael on Saaremaa piimatööstuse sortiment rikastunud erinevate linnapiimatoodetega, millest mõnda pole varem Saaremaal kunagi tehtud. Siiski jääb Saaremaa piimatööstusele esmatähtsaks juustu ja või toomine. „Meie raha tuleb eelkõige juustust, võist ja vadaku kontsentraadist,” rääkis Noppel. Möödunud aastal soetatud uued seadmed tagavad juustule välisturgudel läbilöömiseks vajaliku kvaliteedi ja aitavad tõsta ekspordikäivet müügitulus. Noppeli sõnul müüb saaremaa piimatööstus praegu juustu erinevatesse Euroopa ja Skandinaavia riikidesse.
Varem läks siinne toodang suuresti Kreekasse ja Itaaliasse, kuid koroonaga saadut õppetund sundis turge juurde võtma. „Koroona sõitis meile täiega sisse just tänu sellele, et me olime väga Lõuna-Euroopa kesksed,” möönis Noppel. Kui Kreeka ja Itaalia jäid turistidest koroona tõttu tühjaks, polnud Saaremaa juustu seal enam vaja ja siinsed piimatootjad tunnetasid seda läbi madala piimahinna kaks aastat.
Juba aastaid pole saaremaa piimatootjad saanud toodangu eest arvele raha õigeaegselt, ikka kipub piimaraha hilinema. Augusti alguseks enne tööstuse uuenduskuuri algus lubas piimatööstuse rahaline seis maksta piima eest kokkulepitud kuupäevaks. „Olime vaid kaks päeva graafikust maas, see oli parim seis alates ajast kui ma siia tööle tulin,” sõnas Noppel. Kaks ja pool kuud kestnud tööseisak jättis paraku jälje piimaraha väljamaksmisele ja nüüd laekub see jääle suurema viivitusega Vahapealse tööseisakuta maksaks tööstus piimaraha praegu juba õigeaegselt. Paraku võib uute seadmete paigaldamist julgelt võrrelda inimese operatsioonile saatmisega. „Kui sind operatsioonilaual pannakse kunstkoomasse, siis sa ei lähe järgmisel päeval tööle ega hakka suusatama,” rääkis piimatööstuse juht. Tema sõnul põhjustas tagasilöök piimaaraha laekumisele kindlasti piimatootjates pahameelt, kuid investeeringud tagavad selle, et varem või hiljem jõuab piimaraha tootate arvetele õigeaegselt.
Vaatamata piimatootaja jaoks keerulisele ajale otsustas ettevõtte juhtkond investeeringuplaanid ellu viia. „Ma nägin, et kui Saaremaa tööstus tahab edasi olla tõsiseltvõetav juustutööstus, siis me peame midagi muutma,” rääkis Noppel. „Me ei saa lõputult edasi minna nende võimalustega, mis meile siin 2008 aasta loodi.”
Noppel märkis, et investeeringutega kaasnenud suuremad toomisvõimsused annavad tootjatele võimaluse oma piimakarjasid suurendada. Et kogu tööstuse potentsiaali ära kasutada, võimalikult tõhusalt toota ja seeläbi rohkem teenida, vajab tööstus mandri tootjate piima. Praegu ostab Saaremaa piimatööstus tootainet kokku ainult Saaremaal ja Hiiumaalt, sõnas Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees.
