1569.a. Esimesed kirjalikud teated juustu valmistamise kohta Saaremaal Maasi lossi piirkonnas.
1843.aastast on katkematult jälgitav juustu valmistamine Saaremaal.
1870-1910.a. oli kirjalike teadete järgi Saaremaal ligemale 50 mõisameiereid, kus paljudes tehti ka juustu.
1875.aastast tegutsesid Saaremaal kuulsad juustutöösturid šveitslased Schlupp, Imhof ja String.
1887-1930.a. sai juustutööstur Albert Schlupp ligemale paarkümmend kuld- ja hõbemedalit nii kohalikelt kui ka Peterburi, Moskva, Berliini, Milano jt. näitus-messidelt.
1890.a. jõudis koorelahutaja Saaremaale Maasi mõisa.
1985. aastast on esimesed fotod või tegemisest Saaremaal.
1899.a. saadi juustu eest kõrgeid autasusid Baltimaade näitus-messilt Riias.
1912-1913.a. tehti Saaremaale esimesed piimaühistud Valjalasse ja Pühasse.
1923.aastast loodud 25 piimaühistust oli 1940.a. järele jäänud kümme.
1930. aastatel kuulus Pöide Piimaühing oma läbikäigu ja eksportvõi tootmise poolest Eesti esimeste hulka.
1932.a. Saare Maavalitsuse poolt eksportvõi tootjate vahel ringlema pandud hõbekann oli tihtipeale Pöide, Muhu ja Tõlluste meiereide valduses.
1950.a. riigistati Saaremaa piimaühingud ja moodustati võitööstused.
1955.a. oli Tallinnas Estonias näitusel Pöide Meiereis valmistatud juustu pesemise kombain. Hakati Saaremaal esmakordselt tootma Melešeni ja Ruberi võid. Viimasest on välja arenenud kaasaegne hapukoorevõi tootmine.
1958.a. moodustati võitööstuste baasil Saaremaa Piimatoodete Kombinaat.
1963.a. valmis Eesti Näidisjuustutööstus Valjalas, kus kasutati juustukatlaid ja liikuvaid juustu laagerdusriiuleid.
1965.a. valmis kombinaadi kesktööstus Kuressaares.
